Flüelen-Andermatt

  oosaa.. Betty elab Flüelenis, kanton Uri. Tema nii nimetatud „kodumägi“ on Andermatt, kus tegime kena 3 päeva puhkust. Läksime hommikul Sabine ja Hannaga kena varase rongiga mäele ja ööbisime 2 ööd betty pool. 2.päeval ühines ka Kai, kes suusatamisest ei tahtnudenam midagi kuulda, sest tuli otse õhtul hostperega suusapuhkuselt, ja et ära mainida, tal hostisa teeb kõik, et Kai suusatamise selgeks saaks, et ei näe unes ka midagi muud enam. Esimesel päeval pärast kui olime lõuna ära söönud, mõtlesime et vahetame mäepoolt, ehk laskusime alla keskusesse..mis oleks sel juhul lühikokkuvõte, sest kui alla sõitisime kukkusin lauaga oma uue kiivri nii katki, et see on praeguseks kasutamiskõlbmatu. Pole aimugi kuidas see kõik juhtus, sõitsime üksteisest väikeste vahedega eemal ja keegi meie omadest ei näinud seda (minu teada). Point on selles, et ma saan ainult oletada, sest ma ei mäleta sellest midagi. Arvatavasti jäi kant lohakusest lume alla ja nii see juhtub, eriti kiiresti kui sõidad vahel „pea laiali otsas“. Esimesed minutid oli silme eest must, lõpuks oli seal üks mees lapsega, kes küsis kas kõik on okei. Lõpuks nägin, et hanna vaatab kaugemalt ja selle peale venitasin end püsti ja sõitsin esimese pingini, nii et silme-eest hullumoodi virvendas nagu oleks 3 h lihtsalt päiksesse vaadanud. Seedisin siis seal mõnda aega ja sõitsime paar tundi veel kuni tõstukid kinni pandi. Õhtul pea ja kael andsid tunda ja kui kiivrit vaatama hakkasin oli väljaspool 4 erinevas kohas mõlgid ja 2 sisemist pragu. Kõigesuurem mõlk oli täpselt prilli paela all, sellepärast ei näinudki.nädala lõpus läksime erakorralisse kuna perearst oli puhkusel. Arst oli ülipohhuistlik, käskis mõned asjad ette näidata kui palju oma keale keerata saan. Kokkuvõtteks ütles, et kaelamuskel on äratõmmataud vms ja pean ühte salvi peale panema ning salliga soojas hoidma. Peas on mingit kahtlast kuminat vahel tunda, aga praegu juba täitsa parem. Kiivri pidin uue ostma juba pärast esimest korda, kuid poleks mul seda olnud .. maksaksin healjuhul oma pead arstidele kinni. Viel glück gehabt. Pealegi ei kujuta ettegi, et läheksin ilma kiivrita enam sõitma.

Aastvahetusel olime inimestega Zürichis. Tavaliselt süüakse vanaaastaõhtul veel perega suuremat sorti õhtusööki ja vaatasime lühifilmi „Dinner for one“ mida nad on vähemalt 2878673 korda juba näinud, see tuleb iga aasta telekast ning see on alati topis mida vaadata. Öösel läksime välja, leidsime ühe väliklubi, ilma sissepääsuta jne, lihtsalt dj mängis ja rahvast korralikult. Saime kuidai tuttavaks 2 mexico mehega. Lugu oli selline, et need olid Betty sõbrad mexicost kes olid talle juba rääkinud, et tulevad aastavahetuseks shveitsi ja et äkki Betty tahab ka ühineda( need olevat üldse sellised rändajad vennad, elavad kohati ka pariisis või kuskil sinna kanti). Bettyl olid selleks ajaks teised plaanid ja soovitas neil kindlasti Zürichisse minna, et tal ka sõbrad seal ning Zürichis ikka kindlasti on lahe. Lõpuks vaatab Facebookis nende pilte aastavahetusest kus on tema sõbrad ka peal! Maailm on nii suur ikka.

Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar